Manjaro KDE 20.2 „Nibia” Linux

Arvo Mägi

Manjaro KDE on Arch Linuxil põhinev pidevalt uuendatav (rolling) distro, millel on Plasma 5.x töölaud. Distrowatch'i vaadatavuse edetabelis paikneb Manjaro teisel kohal, viimasel ajal kiirelt kerkinud MX Linuxi järel. Uuendusi lastakse välja mitte iga päev, nagu Arch Linuxis, vaid kaks kuni kuus korda kuus, pärast eelnevat kontrollimist. Plaaditõmmiseid (ISO-faile) lastakse välja paari kuu tagant, et uutel paigaldajatel poleks vaja liiga suurt hulka uuendusi alla laadida. Kui Manjaro Linux on kord paigaldatud, siis pole seda enam kunagi vaja uuesti paigaldada. Tähtis eelis on, et pidevalt uuendatakse lisaks KDE Plasma 5 töölauale ja KDE Applications koosseisus olevatele programmidele ka selliseid rakendusprogramme nagu Firefox, Thunderbird, LibreOffice, GIMP, VLC, Blender, Inkscape, Calibre, OpenShot jt. Selleks pole vaja kasutada ppa-varamuid nagu Ubuntu korral. Koodekid on paigaldatud. Eesti ID-kaardi tugi puudub. Seda peaks olema võimalik paigaldada, kuid täpsem juhend puudub. Probleemi lahendab mobiil-ID, mis töötab ka vanemate nuputelefonidega.

Kasutusel on Linuxi tuum 5.9.11 ja Mesa 20.2.3, mis tagab parima võimaliku riistvara toe. Kui tegemist pole uue installiga, siis paigaldatakse kasutusel oleva tuuma turvauuendused, kuid seda ei asendata automaatselt uuemaga, nt 5.8 tuuma ei asendata 5.9-ga. Seda saab vajaduse korral mugavalt teha, kasutades Manjaro seadetehaldurit. LibreOffice 6.4.7 asemel ei paigaldata automaatselt 7.0.3 ega FreeOfficet, paketihaldur Octopi asemel Pamaci jne.

Manjaro KDE 20.2 lasti välja 2020. a detsembris Kasutusel on Qt 5.15.2, Frameworks 5.76, Plasma 5.20.4, Applications 20.08.3, Firefox 83.0, VLC 3.0.11, SUSE Studio Imagewriter, muusikapleier Cantata, Calamares 3.2.34 paigaldaja, kena Breath2 teema ja süsteemiseadetega integreeritud Manjaro seaded. Varamutes on uusimatest programmidest LibreOffice-fresh 7.0.3, Latte-dock 0.9.11, digiKam 7.1, Krita 4.4, Kexi 3.2, Kaffeine 2.0.18, Blender 2.91, OpenShot 2.5.1 ja Calibre 5.6. Menüüs ei ole kontoritarkvara. Värske paigalduse korral saab valida, kas paigaldada LibreOffice (still), FreeOffice või jätta kontoritarkvara paigaldamine hilisemaks. Viimane on õige valik, kui soovitakse kasutada uusimat LibreOffice-fresh 7.0.3 ja sellega töötavat Filosofti eesti õigekirja kontrollijat (speller). Väidetavalt tagab FreeOffice (mis on suletud lähtekoodiga) parema ühilduvuse MS Office failidega, kuid sellega ei tööta Filosofti speller.

Paketihaldur on Pamac (v9.5.12), mis võimaldab paigaldada ka snap ja flatpak konteinerpakke. Varamus on bauh, mis lisaks nimetatutele võimaldab paigaldada AppImage konteinerpakke. Snap-pakid on Canonicali poolt kasutusele võetud ja töötavad Canonicali serverites paikneva Snap Storega, mis on pälvinud paljude, sh Linux Mint arendajate kriitika. Kdenlive, digiKam ja Krita beeta ja RC-versioonide korral on mugavam kasutada AppImage konteinerpakke, mis ei vaja käivitamiseks lisaprogramme ega risusta menüüsid. Neid saab kasutada koos loetletud programmide vanemate versioonidega. Sama kehtib ka LibreOffice kohta, st menüüs võivad olla Manjaro varamust paigaldatud eelmise (still) versiooni programmid, paneelilt saab aga käivitada järgmise (fresh) versiooni AppImage programme, mida saab alla laadida LibreOffice.ee saidist. Kuna LibreOffice-still 6.4.7 on töökindel, on otstarbekas see paigaldada. Uusimast LibreOffice-fresh 7.0.3, võib esialgu kasutada AppImage paketti.

Manjaro oli algselt kolme mehe hobiprojekt. Nüüdseks on sellest saanud üks populaarsemaid Linuxi distrosid. Et võimaldada arendajatel töötada põhitöökohaga, asutati äriühing Manjaro GmbH & Co. KG, mille tulu peaks tulema tugiteenuste müümisest. Kas mitte selle pärast pole hakatud LibreOffice kõrval pakkuma kontoritarkvarana ka FreeOffice, OnlyOffice ja MS Office Online pakette. Kuna Manjaro toetab ametlikult XFCE, GNOME ja KDE distrosid, siis Manjaro KDE Plasma töölaud ei saa nii palju tähelepanu kui Feren OS ja Nitrux OS korral. Manjaro arendajatel on kavas lasta välja ka Nitrux OS-ist pärit NX töölauaga (Plasma 5 NX täiustustega) distro.

Plasma 5.20.4 on kõige paremini kohandatav töölaud. Paneel võib paikneda mistahes ekraani serval, selle pikkust ja paksust saab muuta, võib kasutada mitut paneeli. Ühe või koguni kõigi paneelide asemel võib kasutada Latte dokki. Manjaro KDE korral saab valida nelja menüü vahel (lisatud on Simple Menu), millest üks on üleekraanimenüü. Internetist saab alla laadida Tiled Menu ja Minimal Menu. Kui töölaud on meelepäraseks kohandatud, võib selle välimuse salvestada, proovida mõnd teistsugust töölaua välimust ja soovi korral eelmisele tagasi tulla. Peenhäälestusvõimalusi on lugematu hulk. Kes nendega vaeva ei viitsi näha, võib lihtsalt valida sobiva menüü tüübi, paigaldada paneelile enamkasutatavate programmide käivitusikoonid ja valida sobiva taustapildi. Mugavam oleks, kui distro pakuks kasutajale võimalust valida erinevate paneeli/doki paigutuste ja nendega seotud menüüde vahel nagu Feren OS (KDE). Kui kindel paneeli/doki paigutuse eelistus on juba välja kujunenud, siis pole valiku võimalusi enam vaja ja võib lihtsalt kohandada Manjaro töölaua omale meelepäraseks, Nt paneel üleval ja Latte dokk all.

Kasutan Manjaro KDE Linuxit juba mitu aastat ja olen sellega rahul. Kõik Plasma ja Applications uuendused saabuvad hiljemalt nelja nädala jooksul. Pidevalt uuendatakse ka kõiki rakendusprogramme. Pildil on paneel ekraani alumisel serval. Paneeli vasakus otsas on Tiled Menu, selle järel programmide käivitusikoonid. Paneeli parempoolsesse otsa on lisatud vidinad: üleekraanimenüü, Tegevuste vahetaja ja Norra ilmateenistusel põhinev ilmateade. Taustapilt on internetist.




Kena töölaud vähese vaevaga. Soovite paneeli ekraani vasakule või paremale küljele või kaht paneeli nagu macOS. Aga palun, valik on teie. Töölaua välimuse saab salvestada, uut katsetada ja eelmise juurde tagasi tulla. Järgmisel pildil üks minu töölaua välimustest.




Programmide käivitajad on alumise, algselt tühja paneeli keskel. Paneeli vasakus otsas on Rakendustevaate (üleekraanimenüü) vidin ja paremas otsas Tegevuste vahetaja vidin. Ülemise standardse paneeli pikkust on vähendatud. Sellel on ikoonidega tegumihaldur, st sinna ilmuvad käivitatud programmide ikoonid.

Ühe paneeli (või kõikide paneelide) asemel võib soovi korral kasutada Latte dokki, millest on ilmunud 0.9.11 versioon. Latte dokk võimaldab soovi korral doki/paneelide kombinatsiooni iga Tegevuse jaoks erinevalt konfigureerida, vt Latte dokk juhend. Siis võib ühe hiireklõpsuga Tegevust vahetades võtta kasutusele eelmisest täiesti erineva töölaua, nt – üks paneel all nagu Manjaro vaikimisi, või paneel üleval ja dokk all nagu macOS, või paneel üleval ja paneel vasakul nagu Ubuntu, või midagi eksootilisemat, nt paneel paremal küljel nagu KaOS.

Saadaval on Manjaro KDE Linuxiga süle-, mini- ja kõikühes (AIO) arvutid – vt ManjaroBook.

Viimati täiendatud 3.12.2020



Manjaro 20.2 Nibia got released New!

Get Manjaro

Manjaro 20.1 Mikah KDE – YouTube

10 Things You NEED to do after Installing Manjaro Linux 20.1 - YouTube

Manjaro Linux Graduates From A Hobby Project To A Professional Project

Manjaro KDE vs KDE Neon - YouTube

Why Is Manjaro So Popular? - YouTube

7 Reasons Why I Use Manjaro Linux And You Should Too

Linux Package Managers Compared – AppImage vs Snap vs Flatpak

Bauh – Manage Snaps, Flatpaks and AppImages from One Interface

Latte dock – YouTube

What MacBook? This Manjaro Linux Laptop Promises the Best User Experience