Eestikeelne (K)ubuntu Linux Ordi arvutis

Arvo Mägi

Eestikeelsete (K)Ubuntu 7.10 versioonide ümber on pingviinifoorumites aktiivselt mõtteid vahetatud. Testisin mõlema viimaseid versioone Ubuntu jaoks sobilikul Ordi SoHo arvutil, millel on integreeritud 9-in-1 kaardilugeja, mis võtab vastu Eesti ID-kaarte.

Mõlema LiveCD plaadi korral on arvuti käivitamisel ilmuv menüü eestikeelne, edasi kuvatakse eestikeelsete menüüdega Kubuntu KDE või Ubuntu GNOME töölaud. Eestikeelne on ka kontoritarkvara OpenOffice.org ja selle abiinfo ning veebisirvija Firefox. Viimane tagab ka Eesti ID-kaardi toe. Töötab vabavaraline eesti õigekirja kontrolli programm.

Estobuntu (www.estobuntu.org) korral on kohe paigaldatud veebisirvija Firefox flash- ja MPlayer pluginad, multimeediakodekid, videopleier MPlayer ja veebitelefon Skype. KDE ja paljude selle rakendusprogrammide (kahjuks mitte kõigi) abiinfo on tegelikult eestikeelne, kuid plaadilt puuduvad pakid kde-i18n-et ja digikam-doc, mistõttu LiveCD eestikeelne abiinfo ei tööta. LiveCD võimaldab nüüd juurdepääsu kõvaketta partitsioonidele, seega saab kohe mängida neil olevaid multimeediafaile. Kohe saab ka kontrollida ID-kaardi lugeja ja tarkvara tööd. Kaardilugejaks sobib nt odavaim Omnikey CardMan 1021 kaardilugeja, mida turustab Hansapank, või Eesti arvutitootjate arvutitesse paigaldatavad kaardilugejad. Väline kaardilugeja tuleks arvutiga ühendada enne arvuti käivitamist. Kahjuks on autorid plaadi viimasele test-9 versioonile lisanud testimisjärgus tarkvara, mistõttu võib tekkida probleeme nt ekraani eraldusvõime muutmise või kella seadmisega, mis nõuavad administraatori režiimi. Et mitte kahjustada Estobuntu mainet, tuleks sedasorti eksperimentidest loobuda.

Eestikeelse Ubuntu 7.10 (http://ubuntu.planet.ee) rc2-plaadil on väidetavalt kõik Ubuntu 7.10 uuendused jaanuarikuu seisuga ja isiku tuvastamiseks vajalik ID-kaardi tarkvarapakk. Kõvakettale installimisel tuli uuendused (neid oli 134) siiski ise paigaldada, samuti ka pakk estobuntu-firefox ning multimeediakodekid. Autor lubab varsti parandatud plaaditõmmise välja panna. GNOME abiinfo on ingliskeelne. Kui soovite operatsioonisüsteemi kõvakettale installida, siis võite seda samahästi teha ka Ubuntu 7.10 originaalplaadilt, valides keeleks eesti keele. Et plaadi autor hr „midnight“ on kriitika tagajärjel püssi põõsasse visanud, siis võib selle plaadi maha kanda.

Põhimõtteliselt on eestikeelsed (K)ubuntu LiveCD plaadid teretulnud. Neilt arvutit käivitades saab asjahuviline kohe kontrollida, milline tema töölaud pärast installi välja näeb, kas internet, helikaart ja multimeediafailide mängimine ning ID-kaart töötavad. Arvutitootjatel-müüjatel on lihtne kontrollida, kas arvuti Linuxi kasutamiseks sobib. LiveCD plaatidel võiks olla kõik vajalikud kodekid (see võimaldaks kohe kontrollida kõigi multimeediafailide tööd) ja ID-kaardi tarkvara. Et nende plaatide kokkupanemisega tegeleb vaid väike entusiastide grupp, siis pole optimismiks põhjust. Linuxis muutuvad asjad kiiresti. Aprillis ilmub K(ubuntu) 8.04 ja Kubuntu 8.04 KDE 4.0 põhinev plaat. Tulemas on Firefox 3.0. Kardan, et eestindajate entusiasm ilma rahasüstita kaua ei kesta. Õnneks saab hakkama ka originaalplaatidega, lisades Estobuntu varamust ID-kaardi tarkvara, GNOME korral piisab pakist estobuntu-firefox.

Testimiseks kasutasin Odri SoHo arvutit. Arvutis on Intel DQ35JO emaplaat, Intel Core2 Duo E4500 protsessor, 2GB DDR2 mälu, Inteli integreeritud GMA 3100 videokiirendi, 200GB S-ATA kõvaketas, DVD-kirjutaja, integreeritud heli- ja võrgukaart, Enlight 350W tornkorpus, eesti asetusega HP Standard USB klaviatuur, optiline hiir ja Eesti ID-kaarti toetav kaardilugeja. Hind on 6990 kr.

Neil, keda arvutimängud ei huvita, samuti kontoriarvutites on otstarbekas kasutada integreeritud videokiirendiga arvutit. Inteli GMA 3100 jaoks on avatud lähtekoodiga Inteli draiver, mis on piisav uusimate 3D töölauaefektide kasutamiseks. Kasutada saab LCD-kuvareid resolutsiooniga kuni 1680x1050 (suurema resolutsiooniga kuvarit pole proovinud). Põrandal asetseval tornkorpusel paiknevad USB- ja mälukaardilugeja pesad käepäraselt, umbes korpuse poolel kõrgusel. Emaplaadi vaba PCI pesa võimaldab soovi korral paigaldada võimsama diskreetse videokaardi.

Et Ordi SoHo arvutis on kolm ventilaatorit (toiteplokis, protsessori jahutis ja korpuse tagaseinal), siis tuleb leppida nende poolt tekitatava mõõduka müraga. Palusin testimiseks sama riistvara paigaldada Taiwani firma FIC (First International Computer) vaiksesse Cursader FIC II korpusesse. Selles korpuses vaikseid arvuteid on Ordi ka varem turustanud Type A, L, M ja N nime all. Nüüd on nende nomenklatuuris sama korpusega Office Standard, Office Extra ja Office wPower (45nm Intel Core2 Duo E8200 protsessor) arvutid.

Korpuse mõõtmed on 100x325x370mm, toiteplokk 250W. Mõõtmetelt on see korpus umbes poole väiksem keskmisest tornkorpusest. Väikese pöörete arvuga ventilaatorid tagavad mürataseme, mis ei ületa 26dB. Protsessoril ega emaplaadil ventilaatorit ei ole. Ordi Type A (Sempron 3000+ protsessoriga) on kõige vaiksem lauaarvuti, mida ma seni näinud-kuulnud olen. 1m kauguselt ventilaatorite müra vaikses toas ei kuule. Core 2 Duo protsessoriga arvuti kohta seda enam öelda ei saa. Arvuti on küll vaiksem kui SoHo, aga mitte nii vaikne kui Type A, tingituna Core 2 Duo protsessori suuremast soojuseraldusest. 45nm protsessori korral on soojuseraldus muidugi tunduvalt väiksem, kuid kas selle eest tasub 1000 kr rohkem maksta, peab iga ostja ise otsustama. Kaht tuuma kasutatakse korraga haruharva ja enamiku ajast on 2,2GHz protsessori tuumade taktsagedus langetatud 1,2GHz-le.

Hõbehalli korpuse võib paigutada vertikaalselt laua alla või horisontaalselt laua peale, nt LCD-kuvari alla (selleks on see siiski natuke liiga suur). Esipaneelil on kaks USB 2.0 ja üks Firewire pesa, kõrvaklappide ja mikrofoni pesa ning kaardilugeja pesad. Põrandale asetatud korpuse korral paiknevad need üsna põranda lähedal, mis on ebamugav. Tagapaneelil on veel kuus USB 2.0 pesa, Firewire pesa, VGA-ja DVI-D liides (korraga saab ühendada kaks kuvarit), Ethernet-kaabli pesa ja heliväljundid. Ühesõnaga kõik, mis vaja. Kuna korpus on kitsas, saab kasutada ainult väikese kõrgusega laienduskaarte (PCI ja PCIe). Eeskätt sobib selline arvuti neile, kes midagi lisada ei kavatse ja arvutimänge ei mängi.

Nii Estobuntu kui ka Kubuntu 7.10 install (koos kõigi rakendusprogrammidega) võttis umbes 10 minutit. Uuenduste ja lisaprogrammide install võtab kiire internetiühenduse korral veel 10-15 minutit. Pärast seda on arvuti kasutamisvalmis. ID-kaardiga saab Hansapanka siseneda. Arvestades hiljuti kurikaelte poolt toime pandud Hansapanga klintide kontode tühjendamisjuhtumeid, on pangaoperatsioonideks soovitatav kasutada ID-kaarti.

Testitud riistvara on Linuxi jaoks enam kui küllaldane (töötada saab vabalt ka 512MB mälu ja ühetuumalise protsessoriga). Arvuti käivitub ja sulgub kiiresti. Test glxgears annab tulemuseks 1575 fps, mis on integreeritud videokiirendi jaoks väga hea. Töötavad Compiz Fusion 3D töölauaefektid. Programm F-Spot ei näita aga pilte üle ekraani, kuni 3D efektid pole välja lülitatud. Ubuntu 8.04 korral näib see puudus olevat likvideeritud. Et Ubuntu 8.04-st on alles alfa 4 versioon, siis ei saa veel kodekeid installida ja probleeme on eesti keelega. Eesti ID-kaardi tugi töötas Firefox 2.0.0.11 korral sellele vaatamata (tänu Estobuntu tegijatele!), Firefox 3.0 korral, mille hiljem lisaks installisin, see aga ei töötanud.

09.02.08